#5. Väljapuhanud ning Prantsusmaal

Esimene leht, mida nägin, kui Bloggerisse sisse logisin: Kas see oled ikka tõesti sina?

Jah, Blogger, olen küll. :3

---

Eile lendasin kolmandat ja neljandat korda. Ja pean ütlema, et õhkutõus on üks vahvamatest sündmustest lennu jooksul. :P Kohe naeratama pani. Mõlemal korral nägin enda vasakul pool asuvast aknast esitiiva juures olevat mootorit ning all vastavast olukorrast ja lennuki kõrgusest palju pilvi. Vahepeal ka maad. Muidugi üks ilusamatest olukordadest oli see, kui lennuk tõusis pilvede kohale. Siis moodustasid pilved nagu koheva valge vaiba mõningate anomaaliatega. :P Ja kõige selle peale paistis ere hommipäike. :) Tõeliselt kaunis vaatepilt oli. :) Kui lennuk oli juba korralikult õhus, sain muusikat ka kuulama hakata. Ja varsti 'hommikusöök' väikese muffini ja väikese teetassi näol.

Tallinn-Kopenhaageni lennu pealt sain umbes 8:25 (mul juba 7:25, sest Taani on +1:00 GMT ajas nagu Prantsusmaagi) maha ning siis suundusin järgmisse väravasse Kopenhaagen-Pariisi lendu ootama. Kui olin end lennukis sisse seadnud ja kõhu ka täis söönud, mässisin end soojalt jaki sisse ning ei suutnudki õhkutõusuni end üleval hoida. Peaaegu kohe vajusin ära ja ärkasin pool tundi hiljem ülesse. Mõlema lennu ajal oli nii tegelikult. Tavaliselt aga 10-minutiliste intervallidega kuni lõpuks lihtsalt otsustasin end üleval hoida maandumiseni.

Pariisis oli pagasiga pisut probleeme. Ootasin umbes 20 minutit, kui järku ehmatusega nägin ekraani peal kirja, mis väitis, et kõik pagas on üles ära saadetud. Kuna seal oli umbes kümme inimest sarnase probleemiga kui mina, siis võtsime kõik ühte järjekorda ritta. Arvuti taga olnud tädike selgitas välja, et osa pagasit on ikka tulemata. Sain kohe kergemalt hingata. :P Toppisin enda suure 21,5 kg koti ühe sõitva aluse peale ning hakkasin otsima väljapääsu ning mingit viidet rongijaamale (see pidi kuskil lennujaamas olema).

Jalutasin päris pikalt ringi ning kui enam ei suutnud midagi asjalikku välja mõelda, peatasin ühe stjuardessi kinni. Ta hakkas seletama ning üks hetk küsis minu käest, kas ma prantsuse keelt räägin. Vastasin pisut süüdlasliku häälega ei, mispeale ta naeris natuke. Ta seletas mulle, kuhu ma minema pean ning võttis mu sappa, et Airport Shuttle peale lipata. Sellega läksin teise terminali. Kui rongi pealt maha sain, hakkasin kiiruga pagasikärusid taga otsima. Kui lõpuks ühe leidsin, pidin minut hiljem selle tagasi viima, sest treppliftile sellega ei saanud minna. Nii juhtus umbes 3-4 korda. Trolled by stairs. Problem? :P

Lõpuks jõudsin rongijaama kohale ja kuna see oli päris suur koht, läksin infoletti abi küsima. Ta seletas mulle natuke olukorda ja lõpuks sain aru, et ma pean minema välja. Seda kohta, kui ta perroonist rääkis, ma ei kuulnud. Läksin istusin väljas päris tükk aega, sest olin natuke väsinud. Sõin ja lugesin raamatut ka natuke. Kui rongi saabumine hakkas liginema, otsustasin edasi vaadata. Küsisin veel ühe proua käest ja ta seletas mulle sellest suurest mustast ekraanist, kus lõpuks enda vajaliku informatsiooni sain. Kui uuesti infolauda läksin, sain teada, et perrooni number ilmub ekraanile veerand tundi enne rongi saabumist.

Jõudes perroonile kuus, olin omadega suht läbi, sest see oli üks kohtadest, kus ei saanud kotti kärul hoida või maad mööda vedada. Küsisin ühe naise käest veel igaks juhuks üle, et kas olen õiges kohas. Saanud jaatava vastuse, sain jälle kergemalt hingata. :P Vahetult enne rongi saabumist ta küsis mu käest, mis vagunis ma olen ja ütles, et ma peaksin natuke edasi minema, sest vastasel juhul võin maha jääda. Tänasin teda ja tegin nii nagu ta soovitas. Tal oli ka õigus olnud, sest minu vagun oli tükk maad edasi, kus olin eelnevalt seisnud. :)

Rongis mõtlesin tükk aega, kuidas ma enda üliraske kotti sinna ülesse enda pea kohale ära venitan. Mõtlesin, et teen Hulk-momenti ja peaaega ka õnnestus, kui üks härrasmees hakkas minuga rääkima. Tükk aega seletes prantsuse keeles, enne kui ta minu häbelikust mõminast sai aru, et ma ei oska prantsuse keelt. Aga ega see teda ei takistanud -- lasi samas vaimus edasi. :D Kui ta oli koti ülesse ära saanud panna, kasutasin esimest korda prantsuse keelt -- ütlesin talle 'merci'. 03 Rongisõit ise oli...super. Esiteks on need rongid ülivaiksed ja teiseks on nad ülimugavad. Väga hea uni oli. :P Mõnikord juhtusin aknast välja vaatama ja ega väga teist tunnet ei olnud. Nende lehmad on enamjaolt heledad ja beežikad ainult. :P

Jõudsin edukalt enda sihtkohta ning sain seal enda tööandja ja tema lapsega kokku. Laps oli väga õnnelik mind nähes, mis oli väga positiivne. ^_^ Läksime üle tee asuvasse bussipeatusesse ning seal istusime bussi peale, mis pani mind enda elu pärast natuke kartma. XP Eesti bussijuhid sõidavad väga viisakalt ja väga rahulikult, kuid need siin on ikka päris jõhkrad. :P Pidin postist väga kõvasti kinni hoidma, et mitte maha kukkuda. Ja kui siin peatust tahad, peab esialgu punasele STOP nupule vajutama ning siis ühele hõbedasele teise ukse läheduses. Muidu sõidab bussijuht julmalt mööda. Aga saime praeguse elukoha lähedal kenasti maha tuldud. :P Õnneks oli majas lift ning ei pidanudki katusekorrusele ronima hakkama. :P Kui korterisse sisse saime, näidati kõik kohad ja nipid ära. Käisime ühes lähedalolevas poes ka ja sain kohta natuke täpsemalt näha. Siin on meeletult ilusad aiad ja rõdud. Nii mõnus lihtsalt ringigi kõndida. :)

Õhtusöögiks oli üks hakkliha-kartulivorm, mis pidi siin olema midagi rahvustoidu sarnast. Päris hea oli. :) Pärast sööki pakkisin enda asjad lahti ja tegin voodi ära. Kuna hetkel ei ole minu jaoks voodit, magan diivani peal. Ütlemata mugav diivan on muide. :P Väga hästi jäin magama ning uni oli ka väga rahulik. :) Arvan, et need katted, mis enamustel siin akende ees on, aitasid väga palju. Nad ei lase mitte mingisugust valgust läbi ja see on hea, sest hommikupäike paistab siia tuppa esimesena. :)

Ahjaa, sain ka enda vanematele helistada. Korteris on üks lauatelefon, mis võimaldab üle Euroopa lauatelefonidele tasuta helistada. Rääkisin nendega päris pikalt ja päris hea meel oli selle üle. :) Eks see eemalolek natuke harjumist võtab, kuid varsti peaks ära harjuma.

Hommikul siblisin ja tegutsesin natuke ringi ning mingi aeg sõin hommikusööki. Läksime uuesti poodi enne lõunat ja pidime sealt võrdlemisi kiiresti ära tulema, sest nad hakkasid lõunale minema. Ja nende lõuna kestab 12:15-15:15. :P Väga püha aeg nende jaoks. Nägin ka seda kohta, kust puuvilju on kõige parem osta.

Lõuna sõime ära ning pisut hiljem läks laps magama. Ning kui ta üles ärkab, lähme lähedalolevasse parki. Võtaksin enda kaamera kaasa, kuid tal on aku ikka nii läbi omadega. Loodetavasti leian siit mingi koha/esinduse, kus saaksin uue osta. Kui juba katkistest asjadest räägime... Läpakal läks täna CD/DVD lugeja läbi ja tänasega saab tal ka garantii läbi. Oh happy day. :P

Kokkuvõtteks: mul on kõik hästi ja prantslased on hästi toredad inimesed. :)

M.