kolmapäev, august 24

#7. Nokk kinni, saba lahti.

 Mu väike õde sai täna 11. Soovin talle veel kord palju-palju õnne~ :)

---

Nii-niih, poolteist nädalat vahel ja pean päris mõtlema, mis ma selle aja jooksul teinud olen. :P No muidugi, see klassikaline lapsehoidmine E-R (eelmine nädal ka P) -- mängimine, lugemine, magamapanemine,  söögitegemine jne, aga olen ka enda jaoks aega saanud. :P

Eelmisel kolmapäeval pidasime lähedalolevas pargis piknikku. Sain päris paljude inimestega tuttavaks, sealhulgas ka ühe lapsehoidjaga, kes on samuti Eestist. Ta on siin juba neli aastat olnud. Umbes sama vana, kui minu ema ja üllataval kombel ka sama haridusega, mida minu ema hetkel omandab. :P Päris vahva tädike. Ta selgitas mulle seda, kus oleks võimalik siin prantsuse keelt omandada. Natuke ära hirmutas, kui ta ütles, et kõik kohe esimesest tunnist on prantsuse keeles. Kui otsustan sinna minna, siis peaks natuke eeltööd tegema. XP Ma natuke juba olen pusinud nendest raamatutest, mis mulle anti ja uurisin Apollo raamatuid ka. Võib-olla tellin endale sealt ühe. :) Või siis lasen emal saata selles pakis, mis ta mulle septembris pidi saatma. 03Anyway. Päras pikniku läksime lapsehoidja perekonna majja, kuhu tulid veel mõned lapsed. Tegime umbes tund aega eesti keele õpet nendega ja siis läksime basseini juurde. Kokku olime päikse käes paar tundi ja õhtuks pea huugas pisut. :P

Neljapäeva õhtut ootasin pisukese ärevusega, sest pidin endale sel päeval voodi saama. Kui mulle helistati ja öeldi, et see saadi kätte ja õhtul tuuakse ära, läksime koos lapsega üles ja istusime õhkmadratsi tühjaks. Tal oli lõbus vähemalt. :D Kui pereema õhtul koju jõudis, toimetasime raamikasti ja madratsirulli minu tuppa, misjärel kiskusin kasti lahti ning hakkasin meisterdama. Panin voodit poolteist tundi kokku väga palavas keskkonnas (sest olen kõige korgemal korrusel ja tuul, mis siit läbi käis oli katuseplaatide poolt üles köetud) ja ühe korra ajasin poldid sassi, aga muidu tegin ära. Conclusion? Self-esteem +10. :D

Reedel tuli postiga minu uus digika akupatarei ära. :P See tegi meele kohe päris rõõmsaks. ^_^ Eriti just seepärast, et samal hommikul oli Fujifilmi esindusest tulnud kiri, et nad enam ei tee seda tüüpi patareisid. XD Laadisin ta täis ja lihtsalt suurepärane oli näha, et ta ei surnudki peale paari pildi tegemist ära. :P Kui õhtul 'tööpäev lõppes', läksin välja jalutama. Võtsin suvalise suuna ja panin endale väga chill'i muusika kõrvadesse. :P Ja kaameral oli endiselt aku täis! :D Panen pärastpoole FB pilte ka juurde. :) Mõned said ikka väga armsad, sest päike hakkas just loojuma. :) Poolteist tundi kõndisin täiesti sihitult ja just because ringi; läksin sinna, kus tundus huvitav ja aju tahtis minna. Suht mõnus oli. :D Kaart oli mul kotis (nagu alati), mistõttu äraeksimisohtu ei olnud, aga lõpuks seda ei olnud vaja, sest kui tuli kojuminekuaeg, jõudsin välja tänavale, kus tagasitee oli tuttav. Kui korterisse tagasi jõudsin, võtsin ühe mõnusa vanni ja pärast sõin pannkooke. ^_^ Suht mõnus reede õhtu oli. :)

Laupäev oli puhkusevõtmes. Magasin suhteliselt vähe, sest unenäod trollisid mind kodumõtetega (nägin nii reaalset unenägu, et pisut ehmatasin, kui ülestõustes avastasin, et ei ole sugugi kodus), aga muidu roomasin ringi ja lihtsalt olin. Lõuna paiku läksime kesklinna poodi, kust ostsime peamiselt toidukaupu, aga sain ka läbipaistvat teipi. Toidukaup toimetati kohale umbes tunniga ja olin suhteliselt õnnelik, kui kullerid oskasid mulle inglise keeles vastata. :P Jooksin ja otsisin pastakat natuke, sest pidin allkirja andma ja lõpuks leidsin ka. :P Üks neist oleks venna pruudile kindlasti silmailu pakkunud. ;D Kui toidukaubad oma koha leidsid, lippasin enda tuppa, panin muusika peale, otsisin pildid välja ja hakkasin sorteerima/sobitama/kleepima. Päris armas on toas ringi vaadata, sest siin on nüüd värvi ja on kodusem tunne. :) Õhtul leidsin postkastist ema kirja ja hakkasin neti vahendusel ETV pealt kontserti vaatama. Njah, Kerli... XP

Pühapäev ja esmaspäev olid mõlemad pikad päevad, sest pereemal oli tööd vaja teha. Mina hoidsin siis last ja saime väga edukalt hakkama. :)

Muide...mulle toodi ümbrikuid, marke, korralikku paberit üks päev. ;) Kui natuke ennast veel utsitan, siis ühel päeval kirjutan mõned kirjad käsitsi. Hästi retro, aga samas hästi armas. ^_^

Ilmad on hästi soojad siin olnud viimasel ajal. Ühel päeval oli 34,2 kraadi, mis tegelikkuses tundus kui 40 kraadi. Siis oli küll pisut surm moment. :P Hetkel aga mässab äiksetorm ringi siinkandis. Päris hea vaaadata siit ülevalt neid välgatusi... :P Ja noh, vihm on ka hästi tervitatud, sest see jahutab kõik maha. Arvatavasti lähen õhtul jälle jalutama. ^_^

Ja üks asi veel... Tiny Alien on väärt laul. ;)

M.

PS. Kui te mõtlete, miks seekord selline pealkiri on, siis mul läks digika akulaadija läbi. Hea uudis on see, et mul on teine olemas. Halb uudis on see, et ta on kodus.

:P

6 kommentaari:

  1. Suht kadestan su elu :D Nii mõnna! Ja jube täpseks oled ka muutunud, 34 koma 2 kraadi, tagasitulles hakkad meteoroloogiks :P

    Aga oled ikka tubli edasi siis ja kiitused tiheda blogimise eest!!

    Kalliralli!!

    VastaKustuta
  2. Hahah, vaevalt. XP Numbrimälu ja mul on FB sellest pilt ka. :P Lamada suutsin ainult sellise kuumaga... :P

    Loodan, et suudan veel tihidamini postitada. 03

    Ja ega sinugi elu nii hull ei ole, tulevane hambaarst~ ;)

    Kallid sullegi! ^_^

    VastaKustuta
  3. Tead, ma lohutan sind. Pole vaja keeletundide pärast väga põdeda. Arva palju ma omal ajal taani keelt oskasin kui esmakordselt tundi läksin? ZERO! =P Kui nad seal vähegi nii normaalsed on kui taanlased, siis on tegelikult väga mõnus alustada keeleõpet nii, et kohe nüüd praegu ja igavesti kõik selles keeles. Pärast on üleminek palju keerulisem ;)

    Aga väga lahe on lugeda, et sul seal kõik kenasti sujub =) Paneb kohe oma eemaloleku aastaid taga igatsema =) Naudi kuni saad, isegi kui mõnikord koduigatsus tuhinal peale tuleb. Sellest saab üle, peaasi, et sinna lõksu keerutama ei jää ;)

    VastaKustuta
  4. Njah, ei tahaks põdeda, aga natuke ikka. XP Prantslasi on lahe kõrvalt kuulata, kuid natuke kurb on endal, kui ei saa lastega rääkida, sest ei saa neist aru... :(

    Keerutama kindlasti ei jää. :) Koht ise nii tore ja kui vaja saan pilte vaadata või koju helistada. Või siis saan unistada mingist ajavahemikust, kus saan mõneks päevaks koju tulla. :P Aga jah, praegu on kõik väga OK. :)

    VastaKustuta
  5. Maria, järgmisel korral haara koos pastakaga digikas ka!

    VastaKustuta